Inimese nina on midagi enamat kui lihtsalt näo esiküljel asuv hingamisega seonduv õhuklapp, mille kaudu hingame sisse hapnikku ja välja süsinikdioksiidi. Ninaga on seotud ka muud olulised funktsioonid, näiteks kuulmine, maitsmine ja immuunsussüsteemi kaitse.

Enamik meist mäletab, et kui nina on kinni siis meie maitsemeel on häiritud. Meenuvad ka lennukiga õhku tõustes kõrvade lukkuminek ja nina kinnihoides kopsudega hingamissüsteemi survestades kõrvade „lahti minemine”. Kuid paljud meist ei teadvusta veel ühte olulist nina funktsiooni ehk nina on meie kopsude esimene kaitseliin sissehingatava külma õhu ning bakterite eest.

Tatt ja lima

„Nina on esimene kaitseliin haiguste vastu. Nina on vooderdatud peenikeste, juustele sarnaste väljaulatuvate osadega, mida nimetatakse nibudeks. Ninakõrvalkoopad on vooderdatud lima tekitavate rakkudega. Lima (või “tatt”) hoiab nina kuivamist. Tekkinud lima kogub tolmu, baktereid ja muud prahti, enne kui nad ülejäänud kehasse pääsevad.”Encyclopedia Britannica

Tavaliselt koosneb nina lima – veest, valkudest, antikehadest ja sooladest. Kuid infektsiooni ajal võib tatt muutuda kollaseks või roheliseks, mis näitab, et keha võitleb bakteriaalse või viirusliku infektsiooni vastu. Roheline värv pärineb kemikaalist, mida eritavad valged verelibled – täpsemalt rauda sisaldavat ensüümi – haigustekitajate hävitamiseks.

Tati värvuse tähendusnohu 300x225 - NINA KUI IMMUUNSÜSTEEMI ESIMENE KAITSELIIN

KOLLANE tähendab, et nakkusega võitlevad rakud võitlevad külmetuse mõjude eest.
ROHELINE näitab, et teie immuunsussüsteem võitleb bakteriaalse infektsiooniga.
PUNANE on veri limas, võimalik, et nina katkistest kudedest.
PRUUN võib olla veri või sissehingatud saasteainete mõjul.
MUST, kui te pole suitsetaja, võib see tähendada seeninfektsiooni.

Nina ja immuunsüsteem

Kuivanud lima, mustuse ja prahi klompe oleme harjunud nohu korral välja nuuskama. Saskatchewani ülikooli biokeemia professor Scott Napperi sõnul on nina eriline kaitseliin, andes kehale eelnevat infot, milliseid antikehasid käivitada ja sellega immuunsust oluliselt tugevdada. “See süsteem õpetab immuunsussüsteemi ümbritsevaga kohanema, tarbides limas püütud patogeene ja bakterid” teatab Napper intervjuus Kanada televisioonile.

Tema uuring sobib teiste teooriatega kus parema hügieeni ning allergiate ja autoimmuunhaiguste suurenemise vahel on oluline seos. “Evolutsioonilisest vaatenurgast arenesime välja väga räpases olukorras ja võib-olla ei tööta meie soov hoida oma keskkonda ja käitumist steriilsena meie tervisele kasuks.”
nohu nina immuunsüsteem 300x113 - NINA KUI IMMUUNSÜSTEEMI ESIMENE KAITSELIIN2009. aastal ajakirjas Science korraldatud uuringus leidsid teadlased, et valgud, mida kasutame teatud maitsete ja lõhnade tuvastamiseks, on tegelikult meie immuunsussüsteemi oluline osa. Paljud toidus leiduvad toksiinid on kibedad ja nende minimaalsete omaduste tunnetamine oli suurepärane evolutsiooniline õnnistus elus ja tervena püsimise jaoks. Pole üllatav, et mõru maitse retseptoreid leidub keelel suurtes kogustes kuid neid retseptoreid avastati ka sügaval kopsus ja ka ninas.
Ninarakud reageerivad bakteritele rakkude küljes olevad väikeste karvakeste abil kus need reageerivad bakterite signaalmolekulide juuresolekul intensiivsemalt ja rakud eritasid lämmastikoksiidi, mis on bakteritele toksiline kemikaal. “Need ninas olevad rakud tapavad põhimõtteliselt kahjulikud bakterid ja pühivad need minema läbi lima välja nuuskamise,” selgitab teadusuuringutes osalenud Pennsylvania ülikooli otokinolarüngoloog ja siinuskirurg Noam Cohen. „See näitab, et maitsemolekulid ei pruukinud maitse osas üldse areneda. Selle asemel võisid nad algselt areneda patogeenide avastamiseks ja puhastamiseks – ja aja jooksul otsustas looduslik valik neid ka halva toidu tuvastamiseks kasutada. Loe uurimusest põhjalikumalt : The Journal of Clinical Investigation” 

Ninamassaaž – oluline osa immuunsüsteemi tugevdamisel

„Lähtudes viimastest uuringutest oleme seni oluliselt alahinnanud ninaga seonduvaid immuunsuse protsesse ja lisaks muudele tervisehoiu abinõudele tuleks hoolitseda rohkem nina hügieeni ja piisava verevarustuse eest” kinnitas Cohen.

Viiruste levimise ajal ja külmal ajal, selleks, et tagada nina püsiv temperatuur, piisav niiskus ja oluliste ninas toimuvate protsesside edukus – hea nina verevarustus ehk kokkuvõttes tugevam immuunsüsteem,  võiks teha ninamassaaži.
Ninamassaaž soodustab sekreedi teket ja aktiveerib limas olevad haigusetekitajatele vastupanu osutavad ainete ja ensüümide tootmist. Soojenenud nina takistab külma õhu otsejoones kopsudesse liikumist ja väldib seal kahjustuste teket. Ninamassaaž sobib ka ennetava abinõuna külmetuste vältimiseks. Selle lihtsa enesemassaaži võite võiks selgeks õpetada ka lastele, et vältida sügisel ja talvel õues külmetumist.OSALE 9 300x193 - NINA KUI IMMUUNSÜSTEEMI ESIMENE KAITSELIIN

Lihtsat kuid tõhusat ninamassaaži soovitatakse teha hommikuti enne kodust väljumist. Ninamassaaži õpetatakse 06. juuli hommikujoogas.

Head praktiseerimist!

Toomas Õunap
hommikujooga.ee

 

 

Kasutatud kirjandus:

-„T2R38 taste receptor polymorphisms underlie susceptibility to upper respiratory infection” Robert J. Lee, Guoxiang Xiong, Jennifer M. Kofonow, Bei Chen, Anna Lysenko, Peihua Jiang, Valsamma Abraham, Laurel Doghramji, Nithin D. Adappa, James N. Palmer, David W. Kennedy, Gary K. Beauchamp, Paschalis-Thomas Doulias, Harry Ischiropoulos, James L. Kreindler, Danielle R. Reed, and Noam A. Cohen
-Encyclopedia Britannica
-Traditsioonilise Hiina Meditsiini loengud